Selliseid keelusilte kohtab Hiinas harva. (Billede: Radio86)

Kevadel veedeti kõikjal maailmas rahvusvahelist suitsetamisvastast päeva. Ka Hiinas leidis see päev kajastamist ajakirjanduses ning ajalehtete veergudel võis näha hulgaliselt fotosid suitsetamisvastastel üritustel osalevatest noortest. Samas jõudis meieni möödunud aasta aprillis uudis, mille kohaselt anti Hubei provintsi kohaliku omavalitsuse ametnikele käsk suitsetada ligi veerand miljonit pakki sigarette, et toetada kohalikku majandust globaalse kriisi tingimustes. Fakt on see, et hiinlaste suitsukirg on lausa imetlusväärne. Hiinlased armastavad suitsetada ja teevad seda praktiliselt kõikjal. Meie Pekingi korrespondendi, Thomas Rippe sõnul, valitseb Hiinas suitsetamise osas vastuoluline olukord: Hiina osaleb Maailma Tervishoiuorganisatsiooni suitsetamisvastases programmis, kuid reaalseid samme suitsetamisvastases võitluses on tehtud vähe.

- Mõned aastad tagasi liitus Hiina WHO tubakavastase programmiga. See kohustab programmis osalevaid riike panema sigaretipakkidele suuremaid hoiatussilte. Seda siin tehtud ei ole. Samuti peaksid riigid lepingu kohaselt keelustama suitsetamise avalikes kohtades. Ka selles osas pole Hiinas veel midagi ette võetud.

Nukker statistika

Ei tohi ära unustada tõsiasja, et Hiinas on tubakatööstus riigi monopol ning tubakaaktsiis äärmiselt oluline tuluallikas. Seega ei pruugi riigi seisukohalt tubakatoodetet müügi piiramine ja suitsetamise vähendamine majanduslikult ahvatlevana näida. Ühest küljest näeme me inimesi suitsetamisvastast propagandat tegemas kuid muuta inimeste mõttemaailma ja harjumusi on palju keerulisem kui arvata võiks. Karm statistika räägib aga enda eest.

- Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO andmete kohaselt sureb Hiinas igal aastal suitsetamise tagajärjel saadud haigustesse umbes miljon inimest. Ja see on üsna šokeeriv arv.

Euroopas ei ole suitsetamine noorte hulgas enam nii populaarne kui näiteks 30 aastat tagasi. Thomase sõnul võib samasugust trendi mingil määral ka Hiinas märgata. Selleks et kardinaalseid muutusi korda saata, läheb vaja veelgi agressiivsemaid kampaaniaid ja hulgaliselt selgitustööd. Asja teeb keerulisemaks see, et sageli põrkuvad erinevate instantside huvid.

- Probleem on selles, et tervishoiuministeerium, kes peaks vastutama suitsetamisvastaste kampaaniate läbiviimise ja sellealase kasvatustöö eest, saab tulu tubakatoodete müügist. Ministeerium ei ole olnud piisavalt aktiivne. Võtame näiteks tervishoiuasutustes suitsetamise. Meie jaoks on täiesti selge, et haiglates ei suitsetata, kuid Hiinas pole seda ära keelatud.

Naiste osakaal kasvab

Suitsetamine on Hiinas olnud peamiselt meeste pahe, aga viimastel aastatel on ka tossavate naiste osakaal tublisti kasvanud. Näiteks Shanghais on naissoost suitsetajate arv tõusnud seitsme aasta jooksul ligi kolm korda. Ühiskondlik suhtumine naissoost suitsetajate vastu on muutunud tolerantsemaks ning tubakafirmad suunavad järjest rohkem reklaamikampaaniaid naissoost tarbijatele. Suitsetamine on paljuski sotsiaalne tegevus ja kui kõik sinu ümber tossavad, siis võib ka sinust märkamatult nikotiinisõltlane saada. Ka Thomase enda 10 aastat kestnud pahe sai alguse Hiinas.

- Kui ma esimest korda Hiinas olles hakkasin ka mina suitsetama, aga jätsin selle viis aastat tagasi maha. Kodus ei olnud ma selline suitsumees, kes oleks kohe hommikul ärgates suitsu ette pannud, vaid suitsetasin üksnes siis kui me sõpradega koos väljas käisime. Hiinasse tulles hakkasin aga palju rohkem suitsetama, sest siin oli see niivõrd loomulik osa elust. Ja kui sa keeldusid, kui keegi sulle suitsu pakkus, siis võis see inimene koguni solvuda.

Ühiskondlik suhtumine suitsetamisse on Thomase sõnul Hiinas siiski tasapisi muutumas. Fudani meedia ja avaliku arvamuse uuringukeskus küsis maikuus enam kui 500 Shangahi elaniku arvamust linnavõimude kehtestatud suitsuvastase seaduse kohta. Uuringu tulemustest selgus, et 96.8 protsenti vastanutest toetas linnavõimude suitsetamisvastast võitlust. Kuid nagu paljude tesitegi asjade puhul, määrab ka siin tegevust raha. Suitsetamisest riigi rahakotti laekuv tulu on suur ja seepärast pole veel karmimaid meetmeid kasutusele võetud. Võibolla ei ole Hiinas veel kokku arvutatud, kui palju raha kulub igal aastal kosuvähihaigete raviks.

Oversætter: Taavi Niinimaa
Interviewer: Stina Björkell

Thomas Rippe er vor mand i Beijing. Han laver radio tre timer hver dag om hvad som helst, der rører sig i byen. Han har om nogen fingeren på pulsen i Beijing og Kina.

Ikke blot Thomas' kontaktflade i Beijing gør ham til manden, man skal spørge. Hans baggrund som journalist fra USA og hans rejseerfaring gør at han kan fortælle! Thomas Rippe betegner sig selv som lidt af en vagabond. Han har boet og rejst i Tianjin i Kina, Osaka og Tokyo i Japan, Chicago og Los Angeles i USA og senest i Kigali i Rwanda.

Thomas har på sine rejser arbejdet både som korrespondent og ivrig fotograf. Nu sidder han stille i Beijing, i hvert fald i tre timer ad gangen, på programmet ”China Now” for China Radio International. Læs mere om Thomas' program her, og lyt til programmet (på engelsk).

Hvis du har noget, du vil have svar på, så spørg Thomas!